Caingorms

Pildid:

http://picasaweb.google.com/karuonu1/CaingormTrip

Missioon: CheapCairngorm

Algatajad: Siim ja Einar

L2bivijad: Einar ja Siim

Kasusaajad: Siim ja Einar

Eesm2rk: 1) Katta soti maastik Eesti ja Eesti Karu jalaj2lgedega 2) Testida VaesusePataljoni vahtset matkavarustust 3) To investigate p8idla raidi v6imalikkust 4) Tõestada, et 18 võileiva, koti nuudlite, kondents piima, 7’me banaani ja 10L veega on v6imalik v2ga kaugele j6uda

Ekspeditsiooni yksikasjalik kirjeldus:

Mis oli meie eesm2rk: “ Tahtsime minna neljaks p2evaks Sotimaa ilusat m2gist Cairngormi rahvusparki avastama. Oli plaan neljap2eva p2rastl6unal h22letada Cairngormi 22realale. Seal veeta 88 ning alustada r2nnakut l2bi m2gismaa reede hommikul. Reede 6htuks j6uda jalgsimatka distantsi keskele ning pystitada laager metsa sisse. Laup2eval liikuda matka teekonna viimane osa ning j6uda teispool m2gestikku asuva kyla l2histele ning veeta 88 samuti metsalaagris, et siis pyhap2eval alustada kylakesest tagasi h22letamist Aberdeeni poole.”

Mis siis tegelikult toimus: “P2rast seda kui Einar oma fyysika eksami 2ra tegi, tuli ta otsejoones Siimujuurde, et k6ht korralikult t2is syya ning seej2rel otsemaid padavai davai minema hakata. K6hud punnis, kotid seljas, r66msalt jalgratastel, vihma sadas, linna servale oli 4,5miili (et kilomeetreid saada korrutage 1.609ga), tee oli ainult, r6hutan veel kord, ainult ylesm2ge. Eelnevaid fakte arvestades v6ite teha yhe hea j2relduse: “Juba reisi algus oli palju t6otav – niiskev6itu”.

J6udnud linnservale v22nasime jalgrattad raudposti kylge kinni ja viskasime p8idlad pysti. Autod muudkui m88dusid ja m88dusid ja vihma muudkui sadas ja sadas, meel muutus nyrimaks kuid siis peatus yks auto. See tuli meile selhetkel veidi yllatusena. Aga peale meid v6eti ja nii algas meie huvitav ja yllatustekyllane ekskursioon (oli juba pime ja meil polnud 6rna aimugi, kui kaugele me j6uda v6ime ja kus me 88 veedame).

Meid v6ttis peale keegi Anna, keskealine naine, kes t88tab Aberdeenis advokaadina ning elab ise Alfordis, mis on Abeerdeenist 25miili l22nes ja sinna ta meid ka viis. Teepeal j6udsime v2ga paljustki juttu r22kida, praegu kirjutades tuleb t6deda, et just see oligi meie matka k6ige huvitavam osa, et tutvusime paljude erinevate inimestega, kes olid v2ga s6bralikud ja r22kisid meile erinevaid lugusid ;) Anna oli noorusp6lves veetnud poolteist aastat Austraalias ja sealsel Tasmaania saarel, hiljem veel oli ta m6ndaaega r2nnanud Ameerikas ja elanud New Yorgis kus ta l6puks omas restorani. Mingist hetkest p88rdus ta tagasi kodumale ning 6ppis Aberdeeni ylikoolis psyhholoogiat. Aberdeenikohta oli tal kindle arvamus:” Aberdeen is sh*t”. Jah t2pselt nii ta arvaski, seda nimelt selle p2rast, et siin linnas puuduvat kultuur. Linn kus elab 200 000 inimest on vaid 1 teater ning seegi on nigela v6itu. S88gikohti pole, olgugi, et ta ytles et nyyd hakkab olukord juba paranema aga varem polnud siin mud peale burgerite ja chipside. Miks Aberdeen selline on nagu ta on? Sest raha l2heb paksude nafta2rimeeste taskusse. Samas on t6si ka see, et Aberdeenis on v2ga k6rge t88h6ive ja t88d siin j2tkub. Anna ytles, et ta ei koliks kunagi Aberdeeni elama, ta parem k2ib siia 24miili kauguselt t88le. Miks ta igap2ev nii palju pendeldada eelistab? J2rele m6eldes oleks me n6us vast isegi jala igap2ev t88le k2ima, sest seal kandis on p22222ris kaunis loodus ja oma soojast kodust m2ejalamil ei ytleks ilmselt keegi 2ra.

J6udnud Alfordi, kus sadas juba laia lund, jagas Anna meile viimased juhtn88rid, kus on k6ige paremad poed, restoranid, hotellid ja k2mpingualad ning j2ttis meid siis edasi h22letama. Kui me Alfordis olime, siis naersime endi yle, sest oli pime, sadas lund ja me olime oma n8. soojast(need toad pole just kylma talvejaoks loodud) 8hikatoast piisavalt kaugel, et me sinna omalj6ul igahetk tagasi minna ei saaks. Ega siis midagi, p8ial pysti ja autosid lugema, tahtsime ikkagi oma sihtpunkti j6uda kuhu oli veel oma 28 miili.

Alfordis l2ks meil jube k2ppelt, ei j6udnud veel endi yle naermistki 2ra l6petada, kui juba keegi peatus, 6lut pakkus ja meid autopeale v6ttis. See oli huvitav mees... kui tema veel noor oli, siis oli p8idlaraidimine 22rmiselt populaarne, ka hipisid oli sel ajal tohutult ning ka tema oli sel ajal seda sorti inimene. Kunagi oli ta lihtsalt 4 kuud matkanud nii jalgsi kui h22letades UK l6unarannikul, juuksed ja habe kasvasid paratamatult ette, syya kysis kalameestelt ja vahepeal elas n2dalate kaupa rannaliival nagu robinson. Vot sihuke mees. Meid pani ta maha yhel ristmikul, kust edasi oli meil veel minna 20miili.

Vot seal oli juba pime ja lootus autopeale saada v222ga v2ike. Taskulambiga valgustasime p8ialt ja etsn2e 20minutiga v6eti peale. Selel toreda autoga saime t2pselt sinna kuhu me tahtsime j6uda... ma ise poleks tahtnud seda uskuda, et me t6esti sinna v6iksime j6uda. See autojuht oli veidi igava v6itu aga seal oli huvitav asi see, et Einar sai tagaistmel koos mingi mini koeraga istuda(hiljem juhtub seda veel, et karu istub taga istmel koertega :D ).

J6udnud sinna kuhu tahtsime, matkasime m88da teed veel paar miili v6i kaks edasi kuni leidsime sobiva metsatukakese kuhu oma ybervilla pysti visata. Sadas endiselt vihma, maas oli paar sentimeetrit lund... ideaalne ilm mitteveekindla telgiga telkimiseks, aga me olime sellega arvestanud. Telk pysti, k2ppelt sisse, et vihmak2est 2ra saada ja v6ileval hea maitsta lasta. Aga n2e yllatus yllatus, pool v6ileiba s88dud ja laest tilgub vihma kaela... me olime sellega arvestanud, selleks puhuks olid meil 250L pr8gikotid kaasa taritud ning nedest ja duct tapest( v6i McGyvery teibist, kuidas kellelegi :P ) saigi meie vihmakindlustus. S2ttisime enanst umbes kella 9 ajal magama, algul oli p2ris hea, aga ega seal nyyd soojemaks kyll ei l2inud, niiskus koos kylmaga, mis siiski ymberringi valitses, puges yha rohkem kyljealla ja nii me magasime ja olime 2rkvel samal ajal. Huvitav oli see et palju unen2gusid sai n2htud nii magades. Ka einar n2gi unen2gu kus ta ei saanud aru kas ta on 2rkvel v6i mitte, st. Ta j2i unne kinni. Ma t6in p2rast hea seletuse sellisele huvitavale n2htusele, einar oli mingis transis seisus 2ra kylmumise ja elus pysimise vahel :P tegelikult asi nii hull polnud, tegelikult oli suht ok :D Igatahes ajasime 3.40 end liikvele ja otsustasime, et kuna meil jope ja saapad l2bim2rjad on ning me neid kusagil kuivata ei saa(l6ke oleks meile hea aroomi kylge pannud mis oleks meid aga p8idlad 2ra kyyditanud(t2hendab, kui me oleks autosse istunud, siis juht oleks esimese hinget6mbega palunud meil autost vehkat teha)) bla-bla-bla-bla. Yhes6naga otsustasime kylmunud j2semed(hiljem selgus, et neid polnudki) kotti panna koos k6ige muu kraamiga ja vaikselt tagasisuunal matkama hakata, et hommikuste linna suunduvate autodega kodupoole saada. Selleks ajaks kui me nyyd telgist v2lja ronisime, oli kylmapoiss ka kohale j6udnud ning taevast langes laia lund, minu m2rjast jopest sai peagi akvalangisti raud skafander v6i valgel hobusel printsi raudryy (ma pole endiselt kindel kumb see nyyd oli) ning pehmest m2rjast kapuutsist sai hea tahke kiivri. Asjad koos, vaatasime seal veel veidi ringi kuna kylm enam ei olnud, vaid hoopis super v2rske ja hea matka vaimustus ning asusime siis tagasiteele. Ilm oli t6esti ilus, p2ikeset6us veel paremgi ja m2ed veel tagatipuks k6ige k6ige paremad. Jalutasime seal miil miili j2rel kuni meid yks jahimies peale v6ttis. Jah, einar sai tagaistmel k6rvuti koos kahe jahikoeraga istuda :D ja mina sain eesistmel yksest, mis kinni ei j22nud kramplikult kinni hoida ning igas kurvis uksevahelt v2lja piiluda, mitte et ma seda teha oleksin tahtnud.

J2rgime tore inimene kes meid peale v6ttis oli yks ehtne briti vanamemm, kes meenutas inglise kuningannat. Nii kui perse istetpuutus ja jalad veel kindlalt maas olid hakaks tema juba s6itma. 6nneks s6itis t2dikene aeglaselt ning me saime v2lja j22ndu asjad ikak k2hku salongi krabatud ja keegi autoalal ei j22nud, aga nii kui meid autopealt maha pandi, saime me tagant j2rele p2ris korralikult naerda. Ei v2ga vahva t2di nissan micraga :P t6eline proua. Edasi l2ks nii kuidas l2ks, ilma suuremate ylaltuste ja probleemideta j6udsime veel kolme autoga t2pselt oma rataste jurude tagasi ning siis juba ainult alla m2ge veeredes kenasti koju. Reedel kell kolm s6ime juba Einariga koos pudru ja meenutasime oma viimase 24h seiklust... olime ju neljap2eval kell kolm minujuures ja s6ime just viiamst k6hut2it. Peab ytlema, et see oli p2ris vahva kogemus, see et meie esialgsed plaanid luhta l2ksid... ei kahetse midagi, vahest oligi toredam :D Aga jah, et selel vihmaga siin kandis ikka ei saa arvestada, vaatamata igasugustele ilmaprognoosidele ei tea sa kunagi mis see ilm nyyd 5min p2rast olema saab :P Kui v2he soojemaks l2heb, siis v6tame sama plaani p2evakorda aga siis on meil juba m6ningad kogemused olemas ning ehk j6uame kaugemale :)



Eesm2rk: 1) Katta soti maastik Eesti ja Eesti Karu jalaj2lgedega 2) Testida VaesusePataljoni vahtset matkavarustust 3) To investigate p8idla raidi v6imalikkust 4) Tõestada, et 18 võileiva, koti nuudlite, kondents piima, 7’me banaani ja 10L veega on v6imalik v2ga kaugele j6uda

Tulemus: 1) M6ne jala j2lje ikka tegime 2) Vaesele k2ib see varustus kyll ja kyll ainutl et veidi niiskeks v6ib minna 3) P6idlakyyditamine on siin ypris t6hus reisimise viis, v6etakse peale kyll, isegi duosid ja hiigel seljakotte 4) jep, me j6udsime v2hemalt 50miili kaugusele